TIE&APRON: TURULE SISENEMISEST

Eelnevas postituses sai põgusalt mainitud, et plaanime laiendada lipspõllu müüki välismaale. Õigupoolest on müük juba käivitunud ning iga kuu lisandub uusi tellimusi väljaspoolt. Sellegipoolest seadsime konkreetsema sihtturu, milleks on UK. Otsus Suurbritannia kasuks ei ole sugugi juhuslik. Lisaks sellele, et sealne disainiteadlikkus on äärmiselt kõrge ning avatud uutele ideedele, mõjutas valiku tegemist lipspõlle osalemine eelmisel aastal Londonis festivalil 100% Design. Just seal õnnestus luua hulgaliselt kontakte ning saada rohkelt positiivset tagasisidet. Toode osutus menukaks ka selle aasta kevadel Milano Disaininädalal ning see lisas omakorda kontaktide nimekirja mitu uut rida. Nii olengi toona saadud e-mailid, visiitkaardid ja flaierid üles otsinud, inimesega ühendust võtnud ning nende soovitusi ja vihjeid arvesse võttes loonud loetelu klientidest (kauplused, muuseumi, poed, baarid, restoranid), kes võiks lipspõllest huvitatud olla.

On tuntud tõsiasi, et elus loevad tutvused. Disaintoote välisturule pakkumisel ongi just kõige keerulisem kontakti loomine ja kliendi usalduse võitmine.

Ühe EI on teise JAH

Oluliselt lihtsam on pakkuda toodet, millesse ise usud. Sellegipoolest peab arvestama tagasilöökidega ning lihtsa tõega, et inimeste arusaamine asjadest on erinev. Eriti keeruline on pakkuda uudistoodet nagu lipspõll, sest mitte kõik ei tule uudsusega kohe kaasa. Lipspõlle puhul mängib olulist rolli ka küsimus: kellele on toode suunatud? Ehkki lipspõll on disaintoode, on esikohal pigem universaalne idee, mitte niivõrd disain hoolikalt kujundatud vormi tähenduses. Lisaks, kuna tegemist on põllega, kvalifitseerub toode ka köögitarvete hulka. Nii balanseeribki lipspõll rõivadisaini ning kokanduse piirimail ning see, kumba ta rohkem arvata, sõltub paljuski vastaspoole arusaamisest. Kord ühes Hollandi disainpoes lükati toode tagasi kui „too funny for us“. Kahtlemata polnud selline reaktsioon üllatus – lipspõll on hea tuju looja – kuid kahjuks ei vaevunud müüja toote olemusse laiemalt süüvida ning asi jäigi katki. Sama linna teises kaupluses oldi tootest tõsiselt vaimustatud ning korraga telliti terve hulk põllesid. Huumor neile sobis, vaatamata tõigale, et nende põhiampluaa olid luksuslikud disainköögid.

Milano Disaininädalal. Foto: fb.com/GoodsGiftGuide

Pilt versus toode

Müüjate leidmisel võib tihti komistuskiviks saada lihtne asjaolu, et toote fotost saadakse erinevalt aru. Kuigi öeldakse, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, siis alati on kindlam toodet „päriselt“ presenteerida. Paljud lihtsalt ei oska või sootuks ei söanda võtta seisukohta, enne kui pole toodet oma silmaga näinud ja käega katsunud. Ühe Riia disainipoe kaupluse juhataja sattus vaimustusse alles pärast seda, kui põlle oma silmaga nägi. Ta tõdes naeratades, et kuigi see tundus huvipakkuv ka fotodelt – milliseid saatsin hulgi – sai ta ideest lõpuni aru alles nüüd, seda ette sidudes.

Just vahetu emotsioon on tegelikult parim tagasiside kliendilt. Olgu see kasvõi negatiivne, sest just nii saab aimu toote puudustest, näha asja teise poole vaatenurgast ning defineerida sihtgruppi.

Miks disaini registreerida

Tahame seda või mitte, müügi edukust mõjutab avalik arvamus. Seetõttu ei ole tark oma saavutusi vaka all hoida – võidud konkurssidel, tuntumate klientide mainimine, müügitulemustele vihjamine töötab sinu kasuks. Olulisel kohal on disaini registreerimine. Selle vajalikkus ja võimalikkus sõltub muidugi tootest, kuid tihedas konkurentsis annab registreering teatava kindlustunde ning selle märkimine lisab tootele kaalu ka klientide silmis. Kogesin seda nii UK-s kui Milanos, kus toote vastu huvi tundnud inimesed disainikaitse olemasolu kohta väga otse ja üsna alguses küsisid. Kui meil on disainikaitse küllalt vähelevinud, siis mujal maailmas ollakse selle vajalikkusest märksa rohkem teadlikud. Annab see ju olulise konkurentsieelise.

Kui arvestatav nimekiri potentsiaalsetest müüjatest koostatud ning võimalikud kohtumised kokku lepitud, tuleb minna kohapeale ja toodet presenteerida. Sellest juba järgmistes postitustes.

LEGAL ROOM: Kellele disainikaitse?

Disainikaitse registreeringut taotlema asudes tuleb esmalt läbi mõelda äriplaan ning panna paika turud, kuhu soovid siseneda. Disainilahenduse registreerimine Euroopa Liidus maksab 350 eurot ning seda on mõtekas teha juhul, kui plaanid toodet aktiivselt Euroopa Liidu piires turustada. Kui soovid müüa USA turule, siis ei ole kasu Euroopa Ühenduses registreeritud disainikaitsest.
Ka registreerimata disain saab Euroopa Liidus kaitse 3 aastaks alates disainilahenduse esmakordsest Euroopa Liidu territooriumil avaldamisest. Seega olukorras, kus disainilahenduse registreerimine majanduslikku lisaväärtust ei anna, ei pruugi sellise lisakulutuse tegemine olla otstarbekas.

Mis on disainilahenduse kaitse?

Disainilahenduse kaitse tagab omanikule ainuõiguse selle kasutamiseks ning võimaldab keelata konkurentidel identse või äravahetamiseni sarnase toote väliskujunduse kasutamise. Õigeaegne kaitse taotlemine tagab disainilahenduse omanikule võimaluse nõuda rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Disainilahenduse registreerimisega kaitstakse toote välimust. Toode kui selline võib olla nii tööstus kui ka käsitöö või disainiese. Kaitsta saab ka tooteosi, mida saab lahti võtta ja uuesti kokku panna. Soovi korral on võimalik disainilahenduse kaitse taotleda ka toote pakendile.

Selleks, et oleks võimalik tootele Euroopa Liidus disainilahendus registreerida peab see vastama kahele kriteeriumile:

1) Disainilahendus peab olema uudne. See tähendab, et samasugust disainilahendust ei ole varem avaldatud. Kui kahte disainilahendust eristavad üksnes väikesed ebaolulised erinevused, siis loetakse need ikkagi samaks. Sellisel juhul ei saa disainilahendust registreerida. Seega tuleks enne registreerimistaotluse esitamist kontrollida Siseturu Ühtlustamise Ameti kodulehelt ega sarnast toodet pole juba varasemalt registreeritud.

2) Disainilahendus peab olema eristatav. See tähendab, et asjatundjale jäetav üldmulje peab erinema varasemate disainilahenduste omast. Lisaks tuleb taotluse juurde lisada ka disainilahenduse graafiline kujutis.

Registreeritud disainilahendusele kehtib kaitse viis aastat alates taotluse esitamise kuupäevast. Kehtivust saab pikendada viie aasta kaupa kokku kuni 25 aastaks.