5 juriidilist küsimust seoses kliendisuhetega
Kõige rohkem on meile viimasel ajal laekunud küsimusi seoses kliendisuhetega, vaatame viite neist alljärgnevalt põhjalikumalt.
1. Kas alati peab sõlmima kirjaliku lepingu?
Seaduse mõttes on ka suuline kokkulepe leping. Kuid suulise lepingu probleemiks on see, et probleemide ilmnemisel on väga keeruline tõendada, milles tegelikult kokku lepiti. Sinul ja kliendil võib olla väga erinev mälestus sellest, mis oli kokkuleppe sisuks.
Seega isegi kui sõlmite kokkuleppe suuliselt, soovitan olulisemad kokkuleppe detailid, näiteks hinnad, töö sisu, tähtajad jms kirja panna ka e-maili, mille kliendile saadad ja paluda kinnitada , et kõik on korrektne.
Lisaks soovitan mõelda ka tehingu olemuse peale, kui suured on sellega kaasnevad riskid. Kui soovid näiteks piirata enda vastutust, leppida kokku konfidentsiaalsuses, osade kaupa maksmises, piiritleda kindlalt tööülesanded, on siiski mõistlik kirjaliku lepingu koostamisse investeerida.
Samuti kui tegemist on näiteks niivõrd olulise tehinguga, mille ebaõnnestumine või õnnestumine sinu ettevõtet oluliselt mõjutab, on igaljuhul kindlam sõlmida kirjalik leping.
2. Kui palju peab teadma seadustest?
Selle küsimuse juures on oluline teada, kes on sinu klient. Kui su klient on ettevõte, siis kahele äriühingule kohaldub sageli lepinguvabaduse põhimõte. Seega kaks ettevõtet võivad paljudes asjades kokku leppida selliselt nagu nad soovivad, seal juures ka seadusest erinevalt. Loomulikult on olemas tegevusalasid, kus reeglid on seaduse tasemel väga täpselt reguleeritud. Sellises vallas tegutsedes pead ennast ka vastavate reeglitega kurssi viima.
Kui sinu klient on tarbija ehk füüsiline isik, siis peaksid end kurssi viima kohalduvate seadustega, sest tarbija kaitseks tuleb seadusest hulk kohustusi ja õigusi. Nii on näiteks väga täpselt reguleeritud seaduses tarbijale müük.
3. Kui suurt viivist võin küsida?
Viivise määraks loetakse Võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepingus on kõrgem viivisemäär, siis lähtutakse sellest. Kuid see tähendab, et viivis peab olema lepinguga kokku lepitud. Ei piisa vaid arvele, enda soovitud viivise märkimisest.
Lisaks on olemas Riigikohtu otsus, milles on leitud, et viivisenõue, mis on suurem kui 24% aastas, s.t suurem kui kolmekordne seadusjärgne määr võib osutuda ebaseaduslikuks. Samuti ei saa viivist nõuda suuremas summas kui on põhivõlg.
4. Mida teha siis kui klient ei maksa mulle tasu?
Kui klient jääb võlgu ja ei reageeri ka meeldetuletustele, siis esimese sammuna võiks kliendile saata kirjaliku nõudeavalduse. Sinna juurde saab kirjutada ka hoiatuse, et juhul kui klient ei täida oma kohustust või ei saavutata kokkulepet näiteks maksegraafikuks, olete sunnitud pöörduma kohtusse. Juhul kui nõue on kuni 6000 eurot, saab järgmise sammuna kaaluda maksekäsu kiirmenetlust. See on lihtsustatud versioon hagimenetlusest kohtus ning eeldab üksnes vastava avalduse täitmist ja riigilõivu tasumist.
5. Kuidas lepingut muuta?
Esmalt tuleb vaadata lepingut, mis see ütleb lepingu muutmise kohta. Väga sageli on lepingus punkt, et lepingut saab muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. See tähendab, et lepingu muutmiseks tuleb vormistada kirjalik lepingu lisa, mille mõlemad lepingu pooled allkirjastavad.
Täiendavate küsimuste korral broneeri konsultatsiooni aeg siit: