8 asja, mida teada digitaalse sisu regulatsioonist Võlaõigusseaduses
Kui müüakse digitaalse elemendiga asi, siis müüja vastutab ka digitaalse elemendi eest ning nõuetele vastavust tuleb hinnata ka seoses sellega, kas digitaalset sisu või digitaalse teenuse elementi uuendatakse vastavalt müügilepingule ning ostjat teavitatakse uuendustest.
1. Selleks, et digitaalsele sisule või teenusele kohaldataks müügilepingu reegleid peab esinema kaks tingimust: 1) asjaga on ühendatud digitaalne element – st asi sisaldab digitaalset sisu (nt operatsioonisüsteemid, rakendused, tarkvara) või teenust (nt individuaalselt kohandatud treeningkavade pidev edastamine nutikella); 2) digitaalne sisu või teenus antakse üle koos asjaga müügilepingu alusel.
2. Tarbijal ja müüjal on võimalik sõnaselgelt kokku leppida, et tarbija ostab näiteks sülearvuti ilma operatsioonisüsteemita sellisel juhul ei loeta operatsioonisüsteemi müügilepingu osaks.
3. Arvesse tuleb võtta müüja ja tootja varasemaid avaldusi, näiteks kui nutiteleri reklaamis on öeldud, et see sisaldab konkreetset videorakendust loetakse videorakendus müügilepingu osaks.
4. Ei ole oluline, kas rakendus on juba olemas asjas või siis allalaetav- nt nutikella puhul kui rakendus on vajalik selle funktsioonide täitmiseks on see hõlmatud müügilepinguga.
5. Müüja võib vastutada asja mittevastavuse eest, mis tuleneb digitaalse sisu või teenuse mittevastavusest või üle andmata jätmise eest ka siis kui müüja tarbijale seda ise üle ei anna ega osuta. Võlaõigusseaduse seletuskirjas on vastava näitena toodud, et ostja ostab elektroonikapoest nutitelefoni, aga operatsioonisüsteemile pakub uuendusi hoopis mõni kolmas isik. Tarbijal on aga siiski õigus pöörduda operatsioonisüsteemi osas nõudega müüja poole, kuna müüja on vastava kohustuse lepingu kohaselt endale võtnud ning müüja kohustuseks on tagada, et tema lepingupartnerid tarbija ees võetud kohustused ka täidavad.
6. Asjaolu et tarbija peab nõustuma digitaalse sisu kasutamiseks kolmanda isiku litsentsitingimustega ei välista veel müüja vastutust.
7. Vaatamata sellele, kas müüja ja ostja on uuendustest teavitamises kokkuleppinud on müüjal kohustus selliseid teavitusi teha. Võlaõigusseaduse seletuskirja kohaselt müüja kohustus uuendustest teavitada ja need üle anda ei tähenda tingimata seda, et ta peaks vastava kohustuse ise täitma. Müüja peab eeltoodud kohustuse täitmise tagama, sõlmides selleks näiteks vajalikud kokkulepped oma lepingupartneritega.
8. Digitaalsete uuenduste pakkumise kohustuse ajaline piir: kui digitaalset sisu antakse üle või digitaalset teenust osutatakse ühekordse üleandmistoimingu kaudu, peaks müüja olema kohustatud pakkuma uuendusi, mis on vajalikud, et digitaalse elemendiga asi oleks nõuetega vastavuses ajavahemiku jooksul, mida tarbija võib mõistlikult eeldada, ja seda isegi juhul, kui asi olid üleandmise ajal nõuetega vastavuses.
Kui sul on rohkem küsimusi digitaalse sisu müümise osas, siis broneeri konsultatsioon siit.