Millega peaks end kurssi viima teenusepakkuja?

Anname selles blogipostituses nõuandeid teenusepakkujatele.

1. Vii end kurssi seadusest tulenevate nõuetega. 

Seadus millega enamik teenusepakkujad peaksid tutvuma on Võlaõigusseadus. 

Näiteks kui lood digitaalsed treeningkavasid läbi treeningu appi siis leiad Võlaõigusseadusest §-d digitaalse teenuse kohta käivate reeglitega, mis kohalduvad sulle kui teenusepakkujale. Sinu poolt loodud teenuse kasutustingimused peavad vastama seadusest tulenevatele nõuetele.Lisaks on sinu ettevõtte jaoks oluline viia enda kurssi isikuandmete kaitse seadusega ning luua endale privaatsuspoliitika. Isikuandmete kaitse reegleid peaksid arvesse võtma ka turunduskampaaniate teostamisel.

Kui sul on näiteks turundusagentuur, mis pakub erinevatele ettevõtetele sotsiaalmeedia kampaaniate läbiviimise teenust, siis Võlaõigusseaduses reguleerib teenuse osutamist käsunduslepingu regulatsioon. Sul on mõistlik välja töötada oma lepingupõhi, mida klientidega sõlmid ning kus defineerid ära nii enda ettevõtte kui ka klientide kohustused, vastutuse ja tasu maksmise korra. 

Palju küsitakse ka erinevate rahvusvaheliste vahendusteenuste kohta. Selliste lepingute näol võib tegemist olla nii käsunduslepingu aga ka näiteks maaklerilepingu või agendilepinguga. Viimastele on Võlaõigusseaduses sätestatud spetsiifilised regulatsioonid. Seega mõistlik on konsulteerida spetsialistiga vastava lepingu koostamiseks. 

2. Defineeri ära riskid ja mõtle, kuidas neid maandada. 

Nii digitaalsete treeningkavade appi looja kui turundusagentuuri näite puhul on oluline pöörata tähelepanu ka intellekatuaalse omandi kaitsele. Selleks, et kaitsta vajadusel enda teenust puudutavaid autoriõigusi, veendu et sinu ettevõte on saanud autoriõiguste omanikuks. Autoriõigused tekivad üksnes füüsilisele isikule ja näiteks selleks, et sinu videograafilt läheksid autoriõigused üle sinu ettevõttele tuleb see eraldi kirjalikult kokku leppida. 

Rahvusvaheliste lepingute puhul tuleb tähelepanu pöörata ka kohtualluvusele, kohalduvale õigusele ning maksureeglitele. 

Samuti vii end kurssi, kas teenus, mida soovid pakkuda, ei vaja eraldi tegevusluba või pole sellele muid seadusest tulenevaid nõudeid. Näiteks viimasel ajal on olnud mitmeid probleeme finantsvaldkonnas, kuna teenuse pakkuja ei ole olnud teadlik, mida on lubatud ilma tegevusluba omamata pakkuda ja mida mitte. Selle vastu eksimine võib aga tuua kaasa trahvid ning järelvalvemenetluse. 

3.Mis saab siis, kui midagi läheb teenuse osutamise juures valesti?

Kui sinu klient on tarbija, kes esitab sinu teenuse osas pretensooni, siis lisaks oma teenuse osutamise tingimustele, oled seotud ka seadusest tulenevate nõuetega ning tähtaegadega. Vii end nendega kurssi ja loo oma ettevõttes kõigile arusaadav protseduur, kuidas kaebuse laekumisel käituda. Pea meeles, et kui kahel äriühingul on õigus lepinguga kokku leppida ka seadusest erinevalt, siis tarbija puhul ei saa sa teda panna seadusest halvemasse olukorda. 

Äriühingute vaheliste lepingute puhul on esimeseks sammuks vaadata, kas leping reguleerib sellist olukorda ning püüda selle abil jõuda lahenduseni läbirääkimistele teel. Kui kokkuleppele ei jõuta on viimaseks võimaluseks kohtusse pöördumine. Pea meeles, et tavaliselt aeguvad nõuded 3 aastaga.

Kui sinu ettevõte sõlmib töövõtulepinguid (see tähendab, et töö sisuks on mingisuguse asja valmistamine), siis on sul võimalik pakkuda kliendile ka töövõtugarantiid. Pea meeles, et garantii on vabatahtlik, kuid kui otsustad seda pakkuda, siis oleks mõistliks koostada ka garantiitingimused.

Kui sul tekib küsimusi siis broneeri konsultatsioon või saada e-mail info@legalroom.ee

Teenuse pakkujale sobib hästi ka meie ettevõtjatele suunatud õigusabipakett.