Kas äriühingut on võimalik jagada kaheks ja kuna seda kasutada?

1.Millal võib tekkida vajadus jagada äriühing kaheks?

Äriühingu jagunemise vajadus võib tekkida väga erinevatel põhjustel.

Näiteks võib ühes äriühingus olla mitu täiesti erinevat ettevõtlussuunda. Kui äriühing tegeleb näiteks IT-teenuste osutamisega ja teisalt kinnisvara arendamisega, võib omanikel olla mõistlik need tegevused eraldada. Nii saab vähendada tegevusalade vahelisi riske ning muuta äriühingu juhtimise, rahastamise ja võimaliku müügi lihtsamaks.

Jagunemine võib olla otstarbekas ka juhul, kui äriühingu omanikud soovivad tulevikus müüa ainult ühe osa ettevõtlusest. Näiteks soovitakse müüa IT-arenduse äri, kuid jätta kinnisvaraga seotud varad ja tegevus seniste omanike kätte. Sellisel juhul võib enne müüki olla mõistlik vastav tegevussuund eraldada eraldi äriühingusse. Samuti kerkib jagunemise vajadus sageli ülesse olukorras, kus ühes äriühingus on koos nii ettevõtluspool kui investeeringute haldamine.

Samuti võib jagunemine olla sobiv lahendus äripartneritele kellel on koos mitmeid ettevõtteid ning kes on seni tegutsenud koos, kuid soovivad edaspidi eraldi jätkata.Jagunemise abil korraldada nende tegevuste ja varade ümberjagamise viisil, mis võimaldab senise ühise äristruktuuri lõpetada.

Sageli arvatakse, et jagunemine on niivõrd keerukas ja kallis tehing, et see on kättesaadav ja mõistlik üksnes suurtele ettevõtetele, kuid tegelikkuses ei pea seda siiski kartma. 

Kokkuvõtvalt saab jagunemist kasutada: 

  1. erinevate ettevõtlussuundade eraldamiseks;

  2. äririskide paremaks juhtimiseks;

  3. äriühingu või selle osa müügiks ettevalmistamiseks;

  4. varade ja kohustuste ümberkorraldamiseks;

  5. äripartnerite ühise äritegevuse lõpetamiseks;

  6. äriühingute struktuuri lihtsustamiseks või ümberkujundamiseks;

  7. kontserni- või holdingstruktuuri kujundamiseks.

Oluline on siiski, et jagunemisel oleks tegelik majanduslik eesmärk ja sisu. Tehingu ülesehitus peab olema läbimõeldud ning arvestama ka maksualaste riskidega.

2. Kuidas jagunemine toimub?

Äriühing saab jaguneda  jaotumise ja eraldumise kaudu. Jaotumisel annab jagunev ühing kogu oma vara üle omandavatele ühingutele ning jagunev ühing loetakse jagunemise tulemusena lõppenuks. Omandav ühing võib olla nii juba olemasolev kui ka jagunemise käigus asutatav uus äriühing.

Eraldumisel annab jagunev ühing ainult osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale ühingule. Jagunev ühing ise jätkab tegevust, kuid osa tema varast ja sellega seotud õigustest ning kohustustest liigub teise äriühingusse.Omandav ühing võib olla olemasolev või uus äriühing.

Seega eraldumise läbi on näiteks võimalik lahendada olukord, kus olemasolevast ettevõttest eraldatakse kinnisvaraäri ja see viiakse uude või juba tegutsevasse äriühingusse, samal ajal kui ülejäänud tegevus jääb esialgsesse ettevõttesse.

3. Kui äriühingus on kaks erinevat ettevõtlussuunda, mis soovitakse eraldada,  kuidas siis jagunemise protsess välja näeb?

Kui eesmärk on jagada olemasolevas äriühingus olevad erinevad tegevussuunad eraldi äriühingutesse, tuleb protsess enne dokumentide vormistamist põhjalikult läbi planeerida. Sealjuures:

1)Kaardistatakse vara, kohustused ja ettevõtlussuunad

Kõigepealt tuleb välja selgitada, milline vara ja millised kohustused lähevad millisesse äriühingusse. See võib hõlmata näiteks kinnisvara, lepinguid, raha, nõudeid, intellektuaalomandit, töötajaid ja muid varasid.Samuti tuleb läbi vaadata, kas mõne vara või lepingu üleandmiseks on vaja kolmanda isiku nõusolekut.

2) Kontrollitakse põhikirju

Üle tuleb vaadata jagunemises osalevate äriühingute põhikirjad ning hinnata, kas enne tehingut on vaja teha põhikirjades või muudes ettevõtte dokumentides muudatusi.Kui jagunemise käigus soovitakse asutada uus äriühing, tuleb ka selle struktuur ja põhikiri juba alguses sobivalt kujundada.

3) Koostatakse ja sõlmitakse notariaalne jagunemisleping

Jagunemislepingus määratakse kindlaks, kuidas jagunemine toimub ja milline vara ning millised kohustused lähevad igale omandavale ühingule.

Lepingus reguleeritakse muu hulgas:

  • jagunemisel osalevate ühingute andmed;

  • osade või aktsiate jaotus ning vajadusel asendussuhe;

  • osade või aktsiate üleandmise tingimused;

  • kasumiosaluse tekkimisega seotud tingimused;

  • osanikele või aktsionäridele antavad õigused;

  • igale omandavale ühingule üleantava vara nimekiri;

  • vara hulka kuuluvate kohustuste jaotus;

  • jagunemise tagajärjed töötajatele;

  • jagunemise bilansi päev;

  • vajadusel audiitori tasu ja muud seaduses nõutud andmed.

Jagunemislepingule tuleb lisada üleantava vara ja kohustuste nimekiri.

4) Vajadusel asutatakse uus äriühing

Kui jagunemise käigus asutatakse uus äriühing, tuleb selle asutamine  kavandada koos kogu jagunemistehinguga.

5)Hinnatakse jagunemisaruande ja audiitorkontrolli vajadust

Teatud juhtudel (eelkõige kui osanikud on nõus) on võimalik, et osanikud otsustavad jagunemisaruande koostamisest või audiitorkontrollist loobuda. 

6) Võetakse vastu jagunemisotsus

Peale jagunemislepingu sõlmimist tuleb vastu võtta jagunemisotsus, millega jagunemine heaks kiidetakse.

7) Esitatakse dokumendid äriregistrile

Pärast jagunemise heakskiitmist tuleb esitada dokumendid äriregistrile koos avaldusega, et jagunemine kantaks registrikaardile. 

Kui jaguneva ühingu majandusaasta aruanne on esitatud varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist, tuleb registripidajale esitada ka lõppbilanss, mis vastab majandusaasta aruande nõuetele.

8)Jagunemisest teavitatakse avalikult

Jagunemine tuleb seaduses ettenähtud korras avalikustada Ametlikes Teadaannetes.

9) Jagunemine kantakse äriregistrisse

Jagunemise lõplik õiguslik toime sõltub äriregistri kannetest. Jagunemine kantakse mõlema äriühingu registrikaartidele.


4 .Mida on veel oluline teada jagunemise läbiviimist?

Üheks oluliseks küsimuseks on enne jagunemist tekkinud kohustused. Enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu registrikaardile tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest vastutavad jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt. Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes on kohustatud isikuks ainult see, kellele kohustused määrati jagunemislepinguga. Ehk siis jagunemine ei ole vahend, kuidas vabaneda näiteks võlgadest, kuna vastutus nende eest võib minna üle teisele äriühingule, kes jagunemises osaleb. 

Lisaks tuleb hinnata, kas kavandatav tehing on sisuliselt põhjendatud. Jagunemine ei tohiks olla näiline ümberkorraldus, mille tegelik eesmärk on näiteks kohustuste või maksude vältimine.

Jagunemine ei ole ka kiire lahendus. Jagunemise üks võimalik eelis võrreldes tavapärase vara müügiga võib olla tehingukulude kokkuhoid ja paindlikum ettevõtte struktuuri kujundamine. Samas tuleb arvestada, et tegemist on mitmeetapilise protsessiga, mis võtab tavaliselt aega vähemalt kaks kuud. Sealjuures tulenevad seadusest mitmed tähtajad ja protsessi pole seega võimalik oluliselt kiirendada. 

5. Kas kaalute oma äriühingu jagamist?

Jagunemine võib olla teatud olukordades mõistlik lahendus, kuid seda tuleb iga tehingu puhul eraldi hinnata. 

Jagunemistehingu korraldamisel: 

  1. Selgitame jagunemise toimumisprotsessi sammsammult ning sellega seonduvaid riske. 

  2. Kontrollime dokumendid ja võimalikud takistused, sealhulgas vaatame üle põhikirjad, lepingud, vara ja kohustused ning juhime tähelepanu võimalikele nõusolekutele ja muudele takistustele.

  3. Korraldame notariaalse tehingu, valmistame ette vajalikud dokumendid ja koordineerime notariaalse jagunemislepingu sõlmimise.

  4. Vormistame jagunemisotsuse ja äriregistri dokumendid

Rohkem infot info@legalroom.ee

Legal Room