Soovid osta kunstiteost? Mida peaks sisaldama müügileping?
Kunstiteose ostmine ei pruugi olla üksnes emotsionaalne otsus, vaid ka investeering, millega võivad kaasneda olulised juriidilised küsimused. Seetõttu võik kunstiteose ostu või müügiga kaasneda kirjalik leping, mis määrab selgelt kindlaks poolte õigused, kohustused ja riskid.
Teose autentsus ja päritolu
Kunstitehingute üks tundlikumaid küsimusi on teose autentsus ja päritolu. Müügilepingus tuleks fikseerida müüja kinnitused teose autentsuse, päritolu ja omandiõiguse kohta ning kirjeldada, millised dokumendid ostjale üle antakse ( näiteks eksperdihinnangud, sertifikaadid, varasemate omanike andmed vms).
Kunstiteose päritolu kontrollimine on muutunud järjest olulisemaks, kuna rahvusvahelisel turul pööratakse suuremat tähelepanu võimalikele varastatud, ebaseaduslikult omandatud või ajalooliste konfliktidega seotud teostele. Hoolikas taustakontroll aitab vähendada selliseid riske.
2. Müügihind ja tasumise kord
Lepingus peab olema üheselt määratletud kunstiteose müügihind (sh ka näiteks millises valuutas hind tasutakse) ning tasumise tingimused. Oluline on kokku leppida, kas tasumine toimub ühe maksena või osamaksetena, millal tekib ostjal kohustus tasuda.
Samuti tuleks täpsustada, kas hinnale lisanduvad muud kulud, näiteks transpordi-, pakendamis-, kindlustus- või vahendustasud, ning kumb pool neid kulusid kannab.
3. Teose üleandmine, transport ja hävimise risk
Kunstiteose puhul on oluline ka see, kuidas ja millal see ostjani jõuab. Müügilepingus tuleks detailselt kokku leppida teose üleandmise viis.
Kui kunstiteos saadetakse postiteenuse või kulleriga, peaks leping määrama:
kes korraldab transpordi ja millist transporditeenust kasutatakse;
kes tasub pakendamise ja saatmise kulud;
Kas teos on kindlustatud, kas transport kindlustatakse ja kes kannab kindlustuskulud;
millisel hetkel läheb juhusliku hävimise või kahjustumise risk müüjalt ostjale üle.
4. Omandiõigus ei tähenda autoriõiguse üleminekut
Kunstiteose ostmisel tuleb eristada teose materiaalse eseme omandi saamist ja autoriõigusi. Eesti autoriõiguse seaduse kohaselt kuulub autoriõigus teose autorile või tema pärijale sõltumata sellest, kelle omandis on füüsiline kunstiteos.
Seega omandab ostja üldjuhul õiguse konkreetsele kunstiteose esemele, kuid mitte automaatselt õigust teost kopeerida, reprodutseerida, levitada või muul viisil autoriõigusega kaitstud viisil kasutada. Kui pooled soovivad anda üle ka teatud autoriõigused (näiteks õiguse teost avalikult eksponeerida) tuleb see eraldi kokku leppida.
5. Kunstiteose edasimüük ja autoritasu
Eesti autoriõiguse seaduse § 15 näeb ette algupärase kunstiteose autori õiguse saada teatud juhtudel edasimüügitasu. See võib tekkida olukorras, kus teose edasimüügis osaleb näiteks kunstigalerii, oksjonikorraldaja või kunstiteoste vahendaja.
Seetõttu tuleb kunstitehingute puhul arvestada ka võimalike tulevaste autoriõiguslike kohustustega, mis võivad tekkida pärast esmast ostu.
6. Digitaalne kunst, NFT-d ja tehisintellekt
Digitaalse kunsti areng on toonud turule hulga uusi õiguslikke küsimusi. NFT ostmisel ei pruugi ostja omandada automaatselt teose autoriõigusi, vaid üksnes digitaalse tõendi või tokeni, mille õigused sõltuvad konkreetsest lepingust.
Samuti tekitavad tehisintellekti abil loodud kunstiteosed küsimusi autorsuse, originaalsuse ja õiguskaitse kohta. Selliste teoste puhul on eriti oluline määratleda lepingus, millised õigused ostjale tegelikult üle lähevad ja kuidas teost võib kasutada tehisintellekti treenimisel.
Kunstiteose müügieping peaks reguleerima enamat kui üksnes teose hinda. Hästi koostatud leping annab selguse teose autentsuse, päritolu, maksete, üleandmise, transpordi, kindlustuse, omandiõiguse ja autoriõiguste osas. Kui vajad abi lepingu koostamisel või juriidilistes küsimustes seoses kunsti investeerimisega võta ühendust info@legalroom.ee