3 küsimust fotograafidelt
Eelmisel nädalal viisime läbi webinari teemal “Autoriõigused fotograafias” ning jagame siinkohal kolme küsimust koos vastustega.
Kuidas ja mis hetkel autoriõigus tekib?
Autoriõigused tekivad kunsti, kirjandus ja teadusteostele.
Teos peab olema:
originaalne (autori intellektuaalse tegevuse tulemus),
objektiivses vormis ja selle vormi kaudu tajutav ja reprodutseeritav, kas vahetult või tehnilise vahendi abil.
Autoriõigus tekib teosele selle loomisega ja loomise hetkeks peetakse hetke, mil see on väljendatud mingisuguses objektiivses, tajutavas, reprodutseeritavas või muul viisil fikseeritavas vormis ( AutÕS § 7). Autoriõiguse tekkimiseks ei ole vaja mingisugust registreerimist või muude formaalsuste täitmist. Sageli küsitakse, kas autoriõiguse peab patendeerima. Ei pea ning ei saagi- patenti saab taotleda leiutisele.
Autoriõigus tekib nii avaldatud kui avaldamata teostele. Oluline on ka aru saada, et autoriõigused tekivad füüsilisele isikule, sellele, kes oma intellektuaalse töö tulemusena vahetult teose loob. Autoriõigus ei saa tekkida juriidilisele isikule, juriidiline isik saab üksnes olla autoriõiguste omaja.
2. Kui fotole jäävad inimesed, kas sellistelt inimestelt on vaja luba küsida?
Kui inimesed fotodel on hägustunud, nii et neid ei ole võimalik ära tunda, siis luba küsima ei pea.
Fotode ja videode avaldamise näol (avaldamine on jagamine isikutega, keda ennast ei ole pildil) on tegemist isikuandmete töötlemisega, ning avaldamiseks peab olema seaduslik alus, milleks on tavaliselt inimese nõusolek. Seega kui fotograaf tahab jagada kliendi perepilti oma sotsiaalmeedias, peab ta saama pereliikmetelt konkreetse ja selge nõusoleku, et selle foto avaldamine sotsiaalmeedias on lubatud. Arvesse tuleb võtta, et nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta.
Kui inimesi pildistatakse avalikus kohas avalikul üritusel, tuleb inimesi teavitada pildistamisest selliselt, et neil on võimalik pildistamisest hoiduda. Kui selline teavitamine on tehtud, siis eraldi nõusolekut kõikidelt inimestelt foto avaldamiseks ei ole vaja. Avalik ruum on nt ka üritused, kuhu tuleb osta pilet. Teavitamiskohustus on täidetud kui pildistamisest informeeritakse näiteks ürituse kirjelduses või ettevõtte kodulehel, kes üritust korraldab.
Teavitamiskohustus puudub sündmustelt ja nt ka vaatamisväärsuste juures, kus pildistamist võib mõistlikult eeldada. Näiteks Eiffeli torni juures, laulupeol jms.
3. Milliseid lepinguid peaks fotograaf sõlmima koostööpartneritega?
Litsentsileping- selles lepitakse kokku, millisel määral annad kasutada oma autoriõigusi fotode osas kliendile ja millises osas võid ise fotosid hiljem kasutada. Lihtlitsentsi puhul võivad tingimused olla kokku lepitud ka e-maili teel.
Kui kasutad fotodel modelle, siis nende nõusolek nende näo ehk isikuandmete kasutamiseks fotodel ärilistel eesmärkidel .
Juhul kui kasutad abilisi, kellele võivad omakorda tekkida autoriõigused, siis lepingud nendega, mille järgi saab sinu OÜ autoriõiguste omajaks.
Lepingu asemel võib kasutada ka litsentsitingimusi, millega klient nõustub teenust tellides. Kuid sellisel juhul pead olema võimeline ära tõendama, et: (i) sa oled viidanud kliendile tingimuste olemasolust; (ii) oled need teinud kliendile kättesaadavaks nt saatnud e-maili teel või lingi oma kodulehele. Kuid arvesse peab võtma, et kui kasutad ebatavalisi tingimusi või mõni tingimus on klienti ülemäära kahjustav, siis kohus võib selle lugeda hiljem tühiseks.
Täiendavate küsimuste korral võta ühendust info@legalroom.ee